laupäev, 20. september 2014

Veel Filipiinidest

Liiga paljudes maades siinkandis on meile harjumatu vasakpoolne liiklus. Õnneks  mitte Filippiinidel, siin on meile harjumuspärane parempoolne. Igasugu jalg- ja mootorratturid ratturid sõidavad liikluskeerises tihti koguni risti liiklusvooluga, kui vaja teisele poole maanteed saada. Sellega on juhid harjunud. Jalakäijad samuti, ületavad tänavat kus juhtub. Konditsioneeriga ühistaksodesse ronitakse peale tagaluugist! Sest ristipidi istuma mahub rohkem rahvast. Rahvas on enamasti väikesekasvuline. Paljudel bussijuhtidel ja mootorratturitel on käes puuvillased pikad kindad, arvasin, et tuule vastu, tegelikult päikese vastu. Üldse soovib enamik olla heledama nahaga, päikese vastu kantakse tänavail vihmavarju. Sajab ju ka sageli. Jalakäijad kannavad vihma vastu vaid vihmavarje, ratturid ka keepe.
Mul olid lahtised kingad vaid täisnahast ja uhked ergonoomilised, seetõttu kõndisin vihmasajus paljajalu. Kuna aga vihmasid on liig sageli, tuli lõpuks plätud osta. Olin siin peaaegu ainus paljajalu imeloom, kui tillukesed lapsed välja arvata.
Aataid tagasi õppisid lapsed, kes soovisid kodumaal karjääri teha, inglisekeelses (tihti katolikus) koolis. Nüüd on riigis hakatud rohkem oma -tagalogi- keelt kasutama. Kuid endiselt on tänavapildis kogu info inglisekeelne. Ka harimatud juhid peavad aru saama liiklust reguleerivatest inglisekeelsetest viitadest.
Paljud mehed kannavad väiksemat käterätti peas, sedagi päikese vastu (mõnikord ka naised). Täna käisime kuulsat Taal-i järve ja selles asuvat uinunud vulkaani vaatamas. Peale taifuuni oli ilm udune, muidu üsna hea ilm. See ala on veidi mägisem ja jahedam, seega rikaste poolt endale reserveeritud. Nägin ülisuuri mango- ja tavalise suurusega avokaadopuid. Täna kolin paariks päevaks hostelisse, kuna sõbranna peab kodunt ära käima.
minu hostel, 500 peesot ööpäev :
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar